Lastekaitse
Lastekaitse
Lastekaitse eesmärk on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine võimaldades lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Lapsel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda sõltumata oma soost ja rahvusest ning sellest, kas laps kasvab perekonnas või asendushoolduse tingimustes. Lapse loomulikuks arengu ja kasvukeskkonnaks on perekond ja igal vanemal või last kasvataval isikul on emane vastutus tagada lapse õigused ja heaolu. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule.
Lastekaitse piirkonnad:
Kristel Kadapik, telefon 5918 4084
Aela, Alansi, Ardu, Habaja, Harmi, Kadja, Kantküla, Kata, Kirivalla, Kiruvere, Kolu, Kose-Uuemõisa, Kukepala, Kõrvenurga, Kõue, Laane, Leistu, Lutsu, Lööra, Marguse, Nutu, Nõmmeri, Nõrava, Ojasoo, Oru, Pala, Paunaste, Paunküla, Puusepa, Rava, Riidamäe, Rõõsa, Sõmeru, Saarnakõrve, Sae, Saula, Silmsi, Sääsküla, Tammiku, Triigi, Tuhala, Uueveski, Vahetüki, Vanamõisa, Virla, Äksi.
Tiina Mander, telefon 5192 3220
Ahisilla, Kanavere, Karla, Kose alevik, Krei, Kuivajõe, Liiva, Nõmbra, Palvere, Ravila, Raveliku, Tade, Vardja, Vilama, Viskla, Võlle.
Abivajavast lapsest teatamise vorm (.RTF)
Õigusaktid
· Riiklikud peretoetuste liigid ja summad
· Riiklike Perehüvitiste seadus
· Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus
Abivajavast ja hädaohus olevast lapsest teatamine
Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse juhend (jaanuar 2021)
1. jaanuaril 2016.a. hakkas kehtima uus lastekaitseseadus, mis kohustab abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatama kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast/ hädaohus olevast lapsest.
Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.
Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada Kose valla lastekaitsespetsialistidele telefon 6339305, mobiil 51923220 või 59184084 või lasteabi telefonile 116111.
.
Kuidas lasteabitelefon töötab?
Lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Nõustamine toimub eesti, vene ning vajadusel ka inglise keeles.
Lasteabitelefoniga saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehe kaudu, kus on olemas Chati võimalus (http://www.lasteabi.ee/), kodulehe kaudu on võimalik saata ka e-mail. Lisaks on olemas ka Facebook ja Skype ning Lasteabi äpp.
Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.
Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112.
LASTE HOOLEKANNE
Juhul, kui vanem seab oma lapse tervise ja elu ohtu, siis on eestkosteasutusel (Kose Vallavalitsusel) seadusest tulenev kohustus ja õigus lapse huvidest lähtuvalt korraldada lapse edasine elu. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide esindajaks kõigis lapsesse puutuvates küsimustes on eestkosteasutus, juhul kui lapsele ei ole määratud eestkostjat (täidab lapsevanema ülesandeid).
Lapse perekonnas hooldamine või suunamine asenduskodu teenusele
Perekonnas hooldamisele või asenduskodu teenusele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps, kes on alla 18 aastane:
1. kelle vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2. kelle vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3. kelle vanemate isikuhooldusõigus lapse suhtes on piiratud või täielikult ära võetud;
4. kes on vanematest eraldatud;
5. kelle vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas.
Laps on perekonnas hooldamisel või asenduskodus kuni hooldusvajaduse lõppemiseni või täiskasvanuks saamiseni. Kui 18-aastane ja vanem noor jätkab õpinguid päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel mõnes muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis esmase õppekava alusel, võib ta olla hooldusel kuni nominaalse õppeaja lõpuni.
Lapse perekonnas hooldamine toimub perekonnas, kelle liikmete hulka laps ei kuulu. Lapse perekonnas hooldaja määrab Kose Vallavalitsus. Last hooldusele võtta sooviva perega tutvub lastekaitsespetsialist ning vajadusel palub abi pereuuringu teostamiseks teistelt spetsialistidelt ning teeb otsuse lapse hooldamisele andmise kohta. Hooldajaks soovija peab läbima PRIDE kasuperede koolituse lastekaitsespetsialisti kirjaliku soovituse alusel. Kõigi osapoolte nõusolekul sõlmitakse Kose Vallavalitsuse ja hooldaja vahel perekonnas hooldamise leping, kus sätestatakse lepingu osapooli puudutavad õigused ja kohustused.
Hooldajaks soovijal tuleb esitada Kose Vallavalitsusele järgmised dokumendid:
· Hooldajaks soovija isikut tõendava dokumendi koopia;
· lapse isikut tõendava dokumendi koopia;
· dokumendid lapse bioloogiliste vanemate kohta (surmatunnistus, kohtuotsus jne);
· avaldus (täidetakse kohapeal);
· vanema kui 10 aastase lapse kirjalik nõusolek (kirjutatakse kohapeal);
· tunnistus kasuperede koolituse läbimise kohta (või koolitusele registreerimine).
Perekonnas hooldamisel või eestkostel olevad lapsed saavad selleks ette nähtud riiklikku toetust.
Riiklikku toetust ei ole perekonnas hooldajatena õigustatud saama lapse suhtes ülalpidamiskohustusega isikud:
· vanavanemad,
· täiskasvanud õed ja vennad.
Nimetatud isikud saavad toetust juhul kui nad on määratud kohtu kaudu lapse eestkostjaks.
Eestkoste seadmine
Kui alaealise lapse vanematel ei ole esindusõigust või ei ole võimalik kindlaks teha lapse päritolu, määratakse talle eestkostja. Eestkostet korraldab lapse rahvastikuregistri järgne kohalik omavalitsus. Eestkosteasutus selgitab välja eestkostjaks sobiva isiku ja tema nõusoleku saada eestkostjaks. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või kohaliku omavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.
Eestkostjaks ei saa olla
· alaealine
· isik, kellelt vanema õigused on ära võetud või kellelt laps on ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta
· eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest kõrvaldatud isik
· piiratud teovõimega isik
· isik, kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi
Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid alaealisega, kelle üle eestkoste seatakse.
Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
Eestkostja volitused ja eestkoste lõpetab kohus. Samuti lõpeb eestkoste seoses eestkostetava surmaga, eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega, eestkostetava lapsendamisega või eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.
Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise ja tema vara valitsemise kohta iga-aastase kirjaliku aruande.
Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine
Kui vanemad pöörduvad vaidluste lahendamisel kohtu poole, siis kaasatakse ka eestkoste asutus arvamuse andmiseks.
Kohtule arvamuse koostamisel suhtleb lastekaitsespetsialist lapsega, tema vanematega ja vajadusel teiste lähedaste isikutega. Kogutakse informatsiooni teistelt spetsialistidelt lasteaias, koolis, meditsiiniasutuses, politseid jm. Arvamuse koostamisel lähtutakse lapse huvidest, arvestades alates 10-aastase lapse soovi ning noorema lapse soovi sõltuvalt tema arengutasemest.
Enne kohtu poole pöördumist on võimalik lahendada last puudutavad küsimused lapse eestkoste asutuses. Näiteks lapsest lahus elaval vanemal on võimalus lapsega suhtlemiskorras kokkulepe sõlmida.
Riigi rahastatav lapsehoiuteenus
Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel, et:
1. raske või sügava puudega lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;
2. lapse hooldamine ei ole tagatud teiste sotsiaalteenustega;
3. laps ei viibi samal ajal haridusasutuses.
Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on õigus taotleda raske või sügava puudega lapse vanemal, eestkostjal või hooldajal, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kose vald.
Infoks